CV

MATI KARMIN

MatiSündinud 26. veebruaril 1959, Tartus.

Haridus

1966-1977 H.Treffneri Gümnaasium
1981-1986 Eesti Kunstiakadeemia, skulptuur

Teenistuskäik

1986-1995 Eesti Kunstiakadeemia, õppejõud
1992- 1995 Eesti Kunstnike Liidu president
1996-2000 SA Kunstivaramu nõukogu esimees
2000-…. Tartu Kõrgem Kunstikool, skuptuuriosakond

Preemiad

  • 1986 Noorte kunstnike aastapreemia
  • 1993 Kristjan Raua aastapreemia
  • 2003 Anton Starkopfi aastapreemia
  • 2005 Pärnu maakonna vapimärgi kavaler, Pärnumaa aukodanik
  • 2006 Püha Jüri medal
  • 2012 Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler
  • 2012 Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskopliku Toomkoguduse Maarja Medal (Nº XIII)

Isiknäitused

  • 1987,1991 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn
  • 1992 Galerii Sinimandria, Tartu
  • 1993 Kuused-kepid. Galerii Sammas, Tallinn
  • 1994 Rüütli Galerii, Tartu
  • 1994 Minu isa. Galerii Sammas, Tallinn
  • 1995 Minu isa .Mücsarnok, Budapest, Ungari
    Minu isa. Linnagalerii, Kotka, Soome
  • 1996 Kunstnik ja muusad. Linnagalerii, Tallinn
  • 2000 Skarabeusi kerad. Galerii Sammas, Tallinn
  • 2002 Merevaigutuba. Tallinna Kunstihoone Galerii
  • 2003 Merevaigutuba. Retretti Kaasaegse Kunsti Keskus (The Retretti Art Centre), Soome
  • 2004 Disainmööbel meremiinikestadest. Ferrumi maja, Kuressaare
  • 2005 Disainmööbel meremiinikestadest. Viru Kunstigalerii, Tallinn
  • 2006 Pisiplastika näitus. Galerii Nõmme, Tallinn
  • 2006 Pisiplastika näitus. KUMU kohvik, Tallinn
  • 2008 Miinimööbli näitus-Miiniväljade inglid. Huy, Belgia
  • 2010 Baby Mine. Tallinna Kunstihoone Galerii
  • 2011 Tallinn 2011 Euroopa kultuuripealinn – Sõjatehnikast disainiobjektiks. Meremuuseumi filiaal, Tallinn
  • 2013 Mida rooste ei riku. Tallinna Kunstihoone Galerii

Ühisnäitused

  • 1988 Kuva. Eesti ja soome noorte kunstnike näitus. Tallinn
  • 1988 Baltimaade skulptuurikvadriennaal. Riia, Läti
  • 1988 Baltimaade noorte kunstnike triennaal. Vilnius, Leedu
  • 1988 Nõukogude ja Ameerika noorte kunstnike näitus. Kunstikeskus Soviart, Kiiev,Tbilisi, Odessa, Harkov
  • 1989-1991 Struktuur/Metafüüsika. Eesti kunstnike grupinäitus. Soomes: Pori Kunstimuuseum, Helsingi Kunstihoone, Rovaniemi Kunstimuuseum;
    Saksamaal: Kieli Linnagalerii, Galerii “Nemo”, Eckenförde;
    Rootsis: Kulturhuset ja Liljevalchi Kunstihall (mõlemad Stockholmis), Linköpingi Muuseum
  • 1989 Skulptuuritriennaal. Gdansk, Poola
  • 1992 10 skulptorit. Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 1993 Kunst Eestist. Großburgwedel, Hannover, Saksamaa
  • 1993 Baltimaade skulptuur. Porvoo, Soome
  • 1994 Olematu kunst. Sorose Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse 2. aastanäitus Tallinn
  • 1995 Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Histoire. Saaremaa biennaal. Saaremaa
  • 1995 Mobile 1. Eesti kineetilise kunsti näitus. Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 1997 10 skulptorit. Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 1998 Valiku vabadus. Eesti Vabariigi aastapäeva näitus.Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 2007 Kujurite ühisnäitus Vaim ja võim. Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 2007 Kultuurikatapuldid Haapsalu piiskopilinnuses
  • 2007 80. aastate Eesti kunst. KUMU, Tallinn
  • 2012 Eesti Kunstnike Liidu XII aastanäitus. Tallinna Kunstihoone, Tallinn
  • 2015 Skulptorite grupinäitus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis

Valik monumentaaltöid

  • 1985 Kärdla kalevivabriku monument. Kärdla
  • 1989 Esimese laulupeo mälestuskivi. Tartu
  • 1989 Charles Leroux monument Pirita teel Tallinnas (arh. Tiit Trummal)
  • 1989 Oscar Brackmanni büst. Pärnu
  • 1995 Reisipraam “Estonia” hukule pühendatud monument Tahkunas. Hiiumaa
  • 1995 Olümpiasangar Alfred Neulandi büst. Valga
  • 1996 TÜ humanitaarhoone karüatiidid. Tartu
  • 1996 Marmorpannoo Tallinna Krematooriumis Pärnamäel
  • 1996 Kristus ristil. Tori kirik, Pärnumaa
  • 1997 Hugo Treffneri monument. Tartu (arh. Tiit Trummal)
  • 1997 Andres Saali büst. Tori (arh. Tiit Trummal)
  • 1997 Reisipraam “Estonia” hukule pühendatud monument. Pärnu (arh. Tiit Trummal)
  • 1997 Arnold Matteuse hauamonument Tartus Raadi kalmistul. Tartu
  • 1998 Purskkaevuskulptuur „Suudlevad tudengid“ Raekoja platsil. Tartu (arh. Tiit Trummal)
  • 1998 C. R. Jakobsoni monument Viljandi keskväljakul (arh. Tiit Trummal)
  • 1998 Vabadussõja monumendi figuurigrupp Ropka kalmistul. Tartu
  • 2001 Jaan Tõnissoni monument. Tartu (arh. Tiit Trummal)
  • 2002 Olümpiasangar Martin Kleini monument. Viljandi
  • 2003 Ratsamonument „Püha Jüri võitlus lohega“. Tori
  • 2005 Purskkaevuskulptuur „Neptun“ Kadrioru lossi pargis. Tallinn
  • 2006 Michael Parki monument Pirita teel. Tallinn
  • 2007 Juri Lotmani monument. Tartu ( arh. Andres Lunge )
  • 2007 J.V. Jannseni monument. Pärnu
  • 2008 Dekoratiivskulptuur „Siga“ Tartu turuhoone ees. Tartu
  • 2008 Treener Tzikini skulptuur Kalevi spordihallis. Tallinn
  • 2009 G.A. Germanni büst TÜ botaanikaaias. Tartu
  • 2010 Marie Underi marmorfiguur Rahvusraamatukogu ees. Tallinn
  • 2012 Dekoratiivkulptuur „Rändaja“ ajaloolisel Postiteel. Põlvamaa
  • 2012 Eesti Õpetaja autähis. Haljala
  • 2013 Ruben Jaari bareljeef, Helsinki
  • 2013 Väino Tuppitsa bareljeef. Ida-Tallinna keskhaigla, Tallinn
  • 2014 Hukkunud metsavendade memoriaal. Vastseliina kalmistu, Võrumaa
  • 2015 Alexander von Schuberti büst. Vihula mõis, Lääne-Virumaa
  • 2015 Dekoratiivskulptuur „Südamed“. Keila-Joa park, Harjumaa
  • 2015 Dekoratiivskulptuur-purskkaev. Viljandi Kutseõppekeskus, Vana-Võidu
  • 2016 Eino Baskini bareljeef. Õpetajate maja, Tallinn

Tunnustused

  • 1998 Tartu Aasta Tegu – „Suudlevad tudengid“, purskkaevuskulptuur Tartu Raekoja platsil
  • 2001 Tartu Aasta Tegu – Jaan Tõnissoni monument
  • 2007 Tartu Aasta Tegu – Juri Lotmani monument
  • 2007 Tartu Kultuuri Kandja aunimetus
  • 2007 Pärnu Aasta Tegu – J.V. Jannseni monument
  • 2008 Tartu Aasta Tegu – Dekoratiivskulptuur „Siga“

Bibliograafia

Kataloogid:

  • Mati Karmin. Isikkataloog. Eessõna B.Bernstendilt. Tallinn, 1995
  • Struktuur/Metafüüsika. Vaatenurk Eesti nüüdiskunsti.
  • Porin Taidemuseo. Pori, 1989
  • Olematu kunst. Sorose kaasaegse Kunsti Eesti keskus. Tallinn, 1994
  • Ajaloo Vabrik. Fabrique d’Historie. Saaremaa biennaal. Tallinn 1995
  • Eesti kunstnikud 2. Kaasaegse Kunsti Eesti keskus. Tallinn 2000
  • Mati Karmin. Isikkataloog näitusele Retrettis, Soomes. Mati Karmin, Tallinn, 2003
  • Mati Karmin. Isikkataloog näitusele Huy’s, Belgias. Mati Karmin, Tallinn, 2008

Filmograafia

  • Skulptor Mati Karmin. Eesti Televisioon. 1988. Režissöör L.Kulles
  • Eesti nüüdiskunst. Mati Karmin. Eesti Televisioon. 1994. Rešissöör J.Nõgistö
  • Koguja. Vene film Eestis. 2004 Rešissöör V.Blinov

Mati Karmin on juba ligi 30 aastat olnud üks keskseid isiksusi eesti skulptuuris. Tema kunstnikukarjääri iseloomustab intensiivne ja märkimisväärselt mitmeplaaniline tegevus.
Nagu enamus eakaaslasi, nn. 1980. aastate põlvkonna esindajaid eesti kunstis, sai ta tugeva, ent rahvusvaheliste kriteeriumite skaalas traditsioonilise, et mitte öelda konservatiivse erialase ettevalmistuse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Karmini õpiaastatel oli eesti skulptuur valdavalt figuratiivne ja kasutas traditsioonilisi materjale nagu kivi ja pronks.
Samas on Karmin pea kogu oma iseseisva loomingu tegutsenud kiiresti muutuval kunstimaastikul, mida iseloomustavad traditsioonide eitamine, väärtuste vaidlustamine, kunstiliikide vaheliste ning kunsti ja seda ümbritseva ruumi piiride ähmastumine. Eriti radikaalse teisenemise on läbi teinud skulptuuri mõiste. Karmin on muutuvale situatsioonile reageerinud ehk dünaamilisemalt, kuid ka vastuolulisemalt, kui enamus eesti kunstnikke. Pulbitsev loovus, mille keskpunktiks on väga professionaalne plastiline mõtlemine ja perfektne materjalitaju, on lubanud tal tegutseda paralleelselt nii traditsionalisti kui novaatorina, saavutades mõlemal alal väljapaistvaid tulemusi.

Traditsiooniliste materjalide, esmajoones pronksi kõrval on Karmin oma loomingu algaastatest peale inspiratsiooni saanud ebatraditsioonilistest lahendustest ja kasutanud uuenduslikke materjale. Omal ajal äratas suurt tähelepanu üks ta esimesi avalikult eksponeeritud skulptuure “Militaarrebane”(1982), mille teostamisel kunstnik vaimukalt kasutas roostetanud vanarauast detaile. Vanametall on stabiilselt figureerinud olulise materjali ja inspiratsiooniallikana Karmini edaspidises loomingus. Kuni 1990. aastate keskpaigani kasutas ta vanarauda siiski esmajoones traditsioonilise skulptuurimõiste piires. Me räägime siin kujudest ja dekoratiivvormidest, mis suhtlevad ruumiga nagu harjumuspärane vabaskulptuur ja mis on mõeldud paigutamiseks postamendile. 1994. aastal üllatas seni klassikalise skulptuurimõiste piire vaid ettevaatlikult kombanud skulptor epohhiloova kontseptuaalse installatsiooniga “Minu isa”, mille aineks oli põllumajandusteadlasest isa elukäik ja tema kogutud ulatuslik umbrohtude kollektsioon. Samasse ajajärku langeb efektsete roostetanud metallsoojakute eksponeerimine uuendusmeelsete skulptorite grupinäitusel Tallinna Kunstihoone galerii esisel haljasalal.
Karmini loomingu otsiva liini üks suurejoonelisemaid väljundeid on viis aastat tagasi alanud miinimööbli projekt.
Eesti põhjarannikul ja eriti saartel, mis suures osas olid okupatsiooniaastatel tavainimestele kättesaamatu piiritsoon, leidus peale nõukogude armee lahkumist hulgaliselt mahajäetud militaartehnikat, sealhulgas hunnikute viisi roostetanud miinikesti, mis kujutavad endast kerasid aukude, ogade ja kinnitusrõngastega. Karmin innustus miinidest ja hakkas neid koguma. Suuremõõtmeliste roostetanud miinikestade vastuolulisus intrigeeris kunstnikku. Miini vorm on täiuslik ja korrapärane, samas kannab ta selgelt oma algse destruktiivse funktsiooni pitserit, olles märgistatud kuuluvusest minevikku ja seega lähedalt seotud komplitseeritud lähiajalooga, mis Karminit alati on paelunud.
Kogu Karmini looming on kantud mitmetest vastuoludest. Ta tuli eesti skulptuuri uuendajana ja selle liini jätkuvus tema loomingulises biograafias on olemas, ent samas on nii klassikalise skulptuuri mõiste, kui ka klassikaline skulptuurimaterjal – pronks – talle väga oluline ja ta on viimase juurde ikka ja jälle tagasi pöördunud nii vabaskulptuuris kui monumentalistikas.
Miinimööblis, hoolimata selle pretsedenditust innovatiivsusest, kohtuvad kaks liini kunstniku loomingus. On selgelt tunda, kuidas kunstnik on mõnuga materjalide ja vormidega mängides arendanud seda nii tähenduslikult kui teostuslikult, loonud vastuoludele ja kontrastidele rajatud rikkaliku sarja.
Karmin kasutab miine moodulitena. Kogu mööblisari koosneb ainult kahest miinides olemasolevast põhivormist, poolkerast ja silindrist. Suure naudinguga on ta neist meisterdanud kõige erinevama vormiga tarbeesemeid nagu tugitoolid, kirjutuslaud, voodi, tualettruum, kapp, vann, kiik, kamin… Kunstniku käe all on militaristlikest metallijäätmetest saanud vapustavalt kaasaegse vormiga disainmööbel. Ta on vanarauaga liitnud kaunid käsitsi töödeldud vaskdetailid, metallvõrgud, perfektsed nahkpolstrid ja graniit- ning klaaspinnad, võimendades selle kaudu teadlikult objektide tähenduslikku vastuolulisust. Miinimööbel ei ole mingil juhul romuskulptuur selle tavatähenduses; see on hoolikalt disainitud ning käsitööga väärtustatud. Tegemist on teostega, mis pole ainult skulptuurid või ka ainult mööbliesemed, vaid mõlemad üheaegselt.
Karmini miinidest valmistatud esemetel on selge tarbefunktsioon, ent ka väljendusrikas plastiline vorm ning nad toimivad mitmeplaanilisi tõlgendusi võimaldavate tähenduslike objektidena. Miinimööbli väärtus on nii tema unikaalsuses, teravmeelsuses kui ka mitmetähenduslikkuses.
Miiniprojekti lõpetuseks lõi kunstnik liikuva skulptuuri nõukogude sõjaväe veoautost. Tema autol tõuseb raketi asemel taeva poole hiiglaslik miinikestadest fallos, mille tipus on neli kella. Need näitavad aega neljas maailma geograafilises punktis – Moskvas, Londonis, Pariisis ja New Yorgis. See mitmetähenduslik ja vahva teos ootab veel väärikat kohta Eesti avalikus ruumis.
2003

Anu Liivak
Kunstiteaduste magister
KUMU direktriss

Comments are closed.